Pariis. Öösel. Ma otsin juba mitmendat tundi odavat hotelli. Täielik põrgu! Alla 200 frangi juba naljalt ulualust ei leia. Mu suur jumal, ma olen pikast reisist kurnatud vaene hääletaja, kes on sunnitud iga frangiga arvestama. Mitte üheski noorte hotellis pole ühtegi vaba kohta.

Ma olen juba kohutavalt väsinud. Lõpuks annab ühe hotelli portjee mulle väikese näpunäite. "Meie hotellis maksab kõige odavam tuba 220 franki," ta silmitseb mind pealaest jalatallani, "siit mõnesaja meetri kaugusel on pansionaat "Bizerte", ma arvan, et seal on kindlasti mõni tuba vaba. Õnn kaasa!"

"Vahva, tänan!"

Lõpuks jõuan juhatatud pansionaadi "Bizerte" juurde, mida polnud sugugi nii lihtne leida. Hotell näeb välja nagu tavaline lagunenud üürimaja. Väike nimesilt asub kellanupu kohal. Ilmselt ei vaja see maja reklaami! Sees põlevad veel tuled. Annan kella. Ukse avab tumedat verd pikka kasvu mees, keda ma kujutaksin ette pigem automehaanikuna kui portjeena.

"Tere õhtust, kas teil on veel mõni odav tuba vaba?"

"80 franki, kõige odavam."

"Tore, selle ma võtan."

Mees laseb mu majja ja me lähme koos trepist üles. Sellisena olen ma alati tunnihotelli ette kujutanud: lagunenud, räämas, kuid arvukate tubadega. Me jääme ühe ukse juures seisma. Mees keerab ukse lukust lahti. Polegi nii väga halb! Maja välimuse järgi poleks küll osanud arvata, et siin nii hästi sisustatud toad on. Üllatav kontrast. Muidugi on minu jaoks kõige tähtsdam voodi. Üheks ööks on siin kõik vajalik olemas. Ma panen oma seljakoti maha, mees jääb liikumatult keset tuba seisma. Tal on jalas püksid, mille õhuke riie ei varja tema vända kontuure.

"Sinu pass, palun."

Ah jaa, pass ka veel. Paistab ikka tõesti korralik maja olevat. Ma otsin passi kotist üles ja ulatan portjeele. Ta lehitseb passi ja tema riist liigutab ennast sealjuures. Ma ei tea, mis teda minu passis erutab, kuid tema püksid lähevad üha enam punni. Mu jumal, välispass ei ole ju ometi porno! Lõpuks on ta mu passi läbi lapanud ja tema vänt on täiesti kõva. Mul on pisut hirm. Miks tal nii kiiresti kõvaks läks? Mida ta kavatseb minuga selles mahakäinud hotellis ette võtta? Ta tuleb minu juurde ja laseb passil maha kukkuda.

"Oh, pass kukkus maha," ütleb ta hooletu tooniga.

Ma näen seda isegi, kuid miks ta seda üles ei võta? Kui mina seda ei tee, siis see jääbki sinna lebama. Ma laskun kükakile, ja kui ma põrandalt passi võttes korraks üles vaatan, näen, et otse minu silme ees kõigub suur, jäme tõmmu vänt. Selle all ripub kott, kuhu mahuks vabalt kaks tennisepalli.

"Võta see suhu," kuulen ma teda ütlevat, "võta!"

Mees on tõeline sensitiiv, sest nii himur ei ole ma enam kaua aega olnud ja nii toredat vänta pole ma juba mitu aastat näinud. Sellegipoolest ei tunne ma ennast vabalt, sest mees on nii tugev. Jumal teab, mis talle pähe võib tulla, ja siis võib ta minuga teha ükskõik mida. Ma võtan tema riista suhu. Tem munn on kuum, ta lükkab selle aeglaslet mulle sügavamale suhu, nii et mul kipub lõpuks hing kinni jääma. Siis tõmbab ta riista jälle välja. Jumal tänatud! Ma hakkan mõlema käega tema suuri kotti silitama. Ta lükkab oma riista jälle mulle sügavale suhu Ma olen kohutavalt erutatud ja tahaksin parema meelega endale pihku lüüa. Ma sikutan oma vända pükstest välja.

Ta nikub mind nüüd tempokalt suhu, ise samal ajal oiates, siis võtab ta mõlema käega mu peast ja tema riist kaob peaaegu täies pikkuses mu suhu. Ta kepib meeletult ja hoolimatult nagu röövloom, aga ma lasen sellel sündida. Mida ma peaksingi tegema, sest ta on minust ju jõu poolest üle.

Ma löön endale pihku, üha kiiremini ja kiiremini, olles juba lõpetamas, kui ta pritsib mulle vägeva laengu suhu. Ma üritan küll kõik alla neelata, kuid see ei ole võimalik, sest ta pritsis liiga kiiresti ja palju. Ta laseb välja ühe kuuma joa teise järel ega kavatsegi lõpetada. Lõpuks on tal siiski "püssirohi" otsas ja ta rahuneb. Siis võtab ta mul käte alt kinni ja tõstab need üles, nii et ma ei saa enam pihku lüüa. Ei ole sandimat tunnkui sa pead mõni hetk enne orgasmi oma tegevuse lõpetama.

"Tule," ütleb ta.

"Kuhu?"

"Ma annan sulle teise toa."

"Miks?"

"Eritariif hea sõbra jaoks. Ainult 39 franki."

39 franki, see on ju peaaegu tasuta! Ma ei taipa ainult, mida see peaks tähendama, sest selle ühe öö võiksin ma ju sama raha eest ka selles toas veeta. Nii hilja ei tule ju ometi kedagi. Tema vänt seisab endiselt, minu oma samuti. Me tõmbame püksid üles, ma võtan seljakoti ja järgnen talle.

Me läheme veel kaks korrust kõrgemale. Portjee või kuidas teda nimetadagi, avab ukse ja ma leian ennast eest elutoas. Siin on väga hubane, teler mängib, valgustus on nõrk ja tugitoolides näen istumas veel kahte meest. Kõik silmitsevad vaikides mind. Portjee tuvustab mind paari sõnaga. Nagu käsu peale avavad mehed oma püksilukud ja toovad nähtavale toekad vändad. Nad hakkavad väga aegalases tempos pihku taguma, samal ajal minu poole vaadates. Kiiret neil pole. Mul hakkab tasapisi palav.

"Ma arvan, et ma võtan siiski kalli toa. Palju tänu ja head ööd."

"Sa jääd siia. Sa oled täkku täis ja ka minu sõbrad on himurad. Meil kõigil saab koos lõbus olema. See siin on Jean, põlvita ta ette ja võta poisil suhu. Sa oskad ju väga hästi imeda."

Kas ma saaksin selle bande vastu? Ja ilus vänt on nii lähedal...

Ma laskun põlvili ja hakkan imema. Vänt tõmbleb minu suus, selle poisiga läheb kiiresti. Samal ajal sikutab keegi mu pükse alla, mitu kätt kompavad mu tagumikku, sellele kergeid lakse andes. Ma tahan püsti tõusta, kuid mu pea surutakse uuesti alla. Nad hoiavad mu tagumikust kinni ja kreemitavad selle sisse. Need mehed juba teavad, mida nad tahavad!

Ees kepib poiss mind suhu, nii et mul on hing kinni jäämas. Õnneks lõpetab ta küllalt kiiresti ja mul tuleb jälle üks korralik laadung alla neelata. Keppijal on ükskõik, mida ma tunnen või asjast arvan. Tema on oma naudingu saanud, muu teda ei huvita. Mu vänt on endiselt kõva, kuid ma ei mõtle praegu pihkutagumisele, sest mul on liiga suur hirm selle ees, mis minuga kohe juhtuma hakkab.

Ma kuulen, kuidas nad minu selja taga oma munne sisse kreemitavad, sest nad kõik kavatsevad mulle taha keerata. Esimene mees lükkab mulle oma riista sisse. Ta teeb seda üheainsa lükkega, nii et mul kipub pilt eest ära minema. Ma tahaksin ennast kaitsta, karjuda, aga mind keeratakse selili ja port- jee, ilmselt nende maniakkide ninamees, paneb oma jala mu näole.

"Laku, see erutab mind." Ma pean tema jalatalda lakkuma. Kui ma katkestan, vajutab ta oma jala mu näole.

Mul ei ole enam ebamugav, sest kutt oskab keppida. Ta lükkab mu jalad laiali, võib-olla teevad seda hoopiski tema kaaslased, ja jätkab keppimist. Ma kuulen, et mees on väga erutatud. Ka mina. Selles asendis saan ma endale pihku lüüa ja seda ma ka teen. Nad naeravad minu üle, tõenäoliselt leiavad nad, et minu asendis on üsna ebamehelik veel himur olla. Kuid kas on mehelik mitmekesi kaitsetule ohvrile kalle tungida?

Ma löön pihku nagu meeletu ja imen ennastunustavalt. Kohe pritsin koos oma keppijate ja suhuandjatega. Minu sees muutub kõik kuumaks ja niiskeks. Ka mina pritsin võrdlemisi hästi, tabades isegi minu näo kohal olevat jalga. Loomulikult jõudsin ma varem lõpetada kui minu keppija, kelle purse kestis, nagu mulle tundus, vähemalt veerand minutit. Portjee võtab jala ära ja ma saan jälle vabalt hingata.

Nüüd arvasin, et "etendus" on selleks korraks läbi, nad ei taha minult enam midagi saada, ma võin magama heita ja ennast välja puhata. Aga ei, nad kõik tahavad mind keppida, mõned isegi mitu korda. Ma ei tea enam kuidas olla. Mind tõmmatakse läbi kõikvõimalikes poosides: püsti, pikali, kükakil, selili, kõhuli...

Need mehed on tõelised seksiakrobaadid ja täitmatu isuga. Ning kõigile meeldib, kui nende jalataldu lakutakse. Ma pean lakkuma ja lakkuma, nii et keel villis. Sel ööl pritsin veel kaks korda, kuigi ma seda ei tahaks. Kuid miljöö on nii ainulaadne, erutav, ja kutid on nii himurad...

Lõpuks jäetakse mind rahule, kõik lähevad oma tubadesse. Ma kümblen veel dusi all ja jään siis rampväsinult magama. Kellegi hoolitsevad käed kohendavad mu tekki, keegi suudleb mind imeõrnalt põsele. Kas tänutäheks?

Ma ärkan järgmisel päeval lõuna paiku. Kõik kondid on haiged. Neis kiimakottides oli niigi palju inimlikkust, et nad lasksid mul välja magada. Ma laman selili voodis, põrnitsen lakke ja eelmise öö sündmusi meenutades läheb mul otsekohe kõvaks.

Tuppa tulevad kaks meest ja küsivad, kas ma sooviksin midagi süüa ja juua või on mul mingeid muid soove.

Sa suur jumal, milline teenindus! Kas need on tõesti needsamad eilsed kutid? On küll, ma tunnen nad ära.

Vannitoa ukse kõrvale on pandud minu seljakott. On nad ka midagi pihta pannud? Ei, kõik on alles. Kummalised inimesed. Ma ligunen tükk aega dushi all ja panen puhta pesu selga. Kui ma trepist alla söögisaali lähen, tunnen ennast juba päris inimese moodi. Söögisaalis serveeritakse mulle eine, millist ma pole isegi unes näinud. Portjee istub minu kõrvale ja küsib, mis plaanid mul on ning kas ma ei tahaks veel üheks päevaks jääda.

Oh ei, ma tahan siit minema pääseda. Kuhu? Tahaksin maanteel hääletada, ükskõik mis suunas. Portjee ütleb, et kell on juba pool kaks ja linnast väljapääsemiseks kulub mul vähemalt tund, täna ma kuigi kaugele ei jõua. Pealegi on ilm vilets, on pilves ja tibutab vihma. Selles suhtes on tal muidugi õigus.

"Sa elad siin tasuta, nagu hea sõber. Kõik on tasuta," meelitab portjee.

Ma kõhklen, sest on täitsa selge, mida nad minust tahavad. Kuid äkki leian, et see kõik polegi nii paha. Lõppude lõpuks olen ma ju täiesti välja puhanud. Pealegi on aeg edasireisimiseks tõesti juba liiga hiline. Tibutab vastikut vihma... ja ma pole veel kunagi nii kuninglikult einestanud.

Sel õhtul tõmmatakse mulle taha, nii nagu seda tehti juba eelmisel ööl. Selge, nad ahistavad mind, kasutavad ära oma anaalsete himude rahuldamiseks, elavad minu peal välja ehtmehelikke perversseid seksisoove. Ma tulen neile vastu. Nikkuge, loomad, elajad! See on minu otsus. Ma ei ole enam kaitsetu ohver. Sel õhtul pritsin ma päris mitu korda, nii et mulle jääb mulje, et ma pritsin välja kõik selle, mis mulle sisse lastakse. Lõpuks satun ma sellest orgiast sellisesse vaimustusse, et jään veel paariks päevaks ning muutun üha himuramaks. Ma ei suuda sellisest grupikast küllastuda. Ma lähen kööki, kus üks kutt parajasti sibulaid hakib, tõmban tal püksid alla ja hakkan ta vänta imema. Kutil läheb väga kiiresti kõvaks ja laulu ümisedes ning minu tegevust nautides jätkab ta oma tööd. Ma olen saavutanud tema üle võimu. Ma üritan seda ka teistega, kui nad parasjagu mingi tööga hõivatud on. Mul pruugib vaid neil püksid maha sikutada, kui nad on kohe valmis ükskõik milleks.

Kuid iga pidu saab kord otsa. Ühel päeval olen ma siiski sunnitud lahkuma. Ma teatan oma kindlast kavatsusest aegsasti ette ja mehed mõistavad, et seekord on mul tõsi taga. Viimasel õhtul lähen trepist üles oma tuppa ja avastan rõõmuga, et meil on külalisi - kaks imeilusat neegripoissi. Nii ilusad, et löö või hambad sisse! Ma meenutan oma noorusaega, mil ma ise selliseid kutte keppisin, ning tunnen, kuidas mul hakkavad püksid jälle kitsaks jääma.

Mehed istuvad tugitoolides, itsitavad ning pilgutavad mulle silma - need siin on sinu jaoks, kepi palju tahad! Hüvastijätukingitus?! Fantastiline! Alguses olen kimbatuses, sest ma ei tea, kas ma võin mõlemaga mürada ja kas ma pean seda kõigi nähes tegema? Kuid juba kiirustatakse mind takka - tegutse!

Ma ei lase seda endale kaks korda öelda, võtan püksid jalast ja võtan esimese poisi käsile. Ma olen nii erutatud, et ei viitsi pikalt õrnutseda. Määrin oma riista libestuskreemiga kokku ja lükkan sisse. Ah, sa mait, on ikka ogar mõnu noort kutti keppida! Ma kepin teda ülima mõnuga oma pool tundi ja kui ma siis lõpetan, korraldavad pealtvaatajad mulle tormilise aplausi. Varemalt oleks mulle ühest sellisest poisist täiesti piisanud, kuid viimastel päevadel, vaatamata tohutule pingele, ei ole mu potents millegipärast sugugi vähenenud, vaid hoopiski suurenenud.

Pealegi oli mul kange himu ka teist poissi proovida. Aega raiskamata võtan teise poisi ette. Ta tahab mul suhu võtta, kuid suuseks ei paku mulle hetkel mingit pinget - ma tahan taha keerata! Miks ma äkki nii jõhkraks muutunud olen? Pole raske arvata, mis on mind tasakaalust välja viinud. Ma kepin poissi küll koerapoosis, küll külili. Ka klassikalises poosis, kusi poiss on kõhuli. Viimastel päevadel olen palju juurde õppinud. Kui ma olen lõpetanud, tormavad mu kaaslased poisi kallale, et kogu ülejäänud õhtu temaga tegeleda. Ma tõmbun tagasi, täna ei taha ma enam kedagi keppida, olen küllastunud. Järgmine päev saab niikuinii pingutav olema.

Järgmisel hommikul on hommikusöök veelgi rikkalikum kui eelmistel kordadel. Vähe sellest, mulle antakse ka veel rikkalik teemoon kaasa. Järgneb tavaline hüvastijäturituaal: tule jälle, oled alati oodatud, kirjuta jne.

Ma pole sugugi kindel, et ma sinna veel kunagi tagasi sõidan, sest mu kogemused on näidanud, et eriti eredad elamused ei kordu enam kunagi, mingi sündmuse või olukorra kordus võib osutuda hoopiski rängaks pettumuseks!

Mul on praegu hea semu, me saame omavahel väga hästi läbi ja ma ei tahaks seda tasakaalu rikkuda.

Sageli meenutan neid orgiaid Pariisi pansionaadis ja mõtlen, kui palju erinevaid võimalusi on mehel selleks, et ennast tühjaks lasta.